Üle pika aja

Olen siit viimastel nädalatel päris pikalt eemal olnud, sest blogi täiendamiseks pole just parimat tuju olnud. Loodetavasti lugejad mõistavad ja andestavad. Aga kurbadest sündmustest hoolimata peab elu edasi minema ja nüüdsest püüan pisut tublim olla :)

Seekord kokkuvõtlikult.

Mihklile meeldib:
- peita asju (doominonuppe, salvrätikuid) diivanipatjade vahele
- loopida kaardipakk laiali ja kaardid käte-jalgade all, mööda tuba ringi ´suusatada´
- kallata doominonupud karbist korraga ja kolinal välja
- mängumatt algosakesteks lagundada
- vaadata telekast ETV ilmateadet, Terevisiooni vaheklippe, Telepoissi ja ´Saame kokku Tomi juures´ algus- ja lõpuklippi, Tweenie-põngerjaid (eriti laule) ja mõistagi mõõtmatutes kogustes BabyTV-d

Mihklile ei meeldi:
- nina pühkida
- õueriideid selga panna
- mähkmeid vahetada
- üldse lasta endaga toimetada tegevusi, kus mingil põhjusel on tarvis rohkem kui 2 sekundit paigal püsida või - hoidku jumal selle eest! - selili olla

Mihkel oskab:
- tühja topsikusse asju (nt doominonuppe, siidripudelikorki) pista ja neid sealt jälle välja võtta
- topsile kaant peale panna ja uuesti ära võtta
- ladumistorni rõngaid ükshaaval panna ja ära võtta (just eile saime selgeks!)
- köögisahtleid lahti tõmmata ja nende sisu revideerida (see käib mõistagi ka loetelusse ´Mihklile meeldib´) - eriti lahe on tühje kile- ja paberkotte ning õllepurke põrandat mööda laiali visata (üle õla ja laia kaarega)



Viimase aja hitt on ka kõval selgel häälel ja elavalt žestikuleerides jutustamine - vaat nii. Kahjuks keegi teine peale tema enda sellest veel aru ei saa, aga kas see takistab lobisemast ;)
Ja pead raputab Mihkel ka hoolsalt, ise kelmikalt naeratades - saa siis aru, on see eitus või jaatus.

Sõnu kui selliseid veel pole. Umbes kuu aja eest tulnud ´adähh´kadus sama kiiresti kui ilmus, praegu koosneb enamik ´lausetest´ pehmest palataliseeritud la-la-la-lalinast (kusjuures keeleots käib püüdlikult iga silbi järel suust välja). Huultega puristada oskab ka. Ja muidugi laginal naerda kõkutada, kui kõdi-mängu mängime või kui lihtsalt mõni ema või isa või vanaema öeldud sõna naerma ajab (tavaliselt kordus, nagu ´oi-oi´, või hääle kirjeldus, nagu ´pauhti´, ´kolksti´, või mõni sõna, kus meelega pikaks venitatud s, nagu ´bussss´).

Kuigi kõige põnevamad on mõistagi mängimiseks mitte ettenähtud asjad (iseäranis arvuti ja taskutelefon), peab siiski kiitma, et aina pikemalt ja keskendunumalt mängitakse ka oma mänguasjadega nagu Põlva-vanaisa kingitud mänguklotsidega, emme ostetud ladumistorniga, Killu pärandatud kell-karu ja kuulikeste-kolinaga. Raamatud on ka täitsa tegijad, eriti üks suur kõvast papist lehtedega juturaamat taluloomadest. Tädi Kaja perelt jõuludeks saadud laulukoer paneb ka endiselt keha õõtsutama ja kaasa jorrama. Kõige kõvem laulumees on Mihkel aga reedehommikuses laulutunnis Oravate hüppevõistluse laulu ajal. See on ilmselgelt tema absoluutne lemmik :)