Tubli 10-kuune

Vahepeal on Mihkel saanud 10-kuuseks. Ja on juba mõnda aega täitsa asjalik. Otsustage ise:

- Terve öö järjest magamine pole enam erand, vaid pigem reegel (nii oma kuu jagu päevi juba). Pärast õhtust uninumist kl 22 paiku ärkab enamasti alles hommikul, vahel harva eksib mõni selline öö vahele, kus tuleb ka vaheärkamine, mis aga enamasti on põgus - korraks sülle, lonks vett ja uuesti tuttu. Tõsi, hommikused ärkamised nihkuvad aina varasemaks, kella kaheksast on sujuvalt saanud 6.30-7.00, mis minu kui mitte eriti hommiku-inimese jaoks on üpris raske, aga mis teha.

- Päeval magab Mihkel vaid korra juba aasta algusest saadik, nüüd on lõunauni muutunud ka meeldivalt pikaks, ikka vähemalt 2-2,5-tunniseks. Kui hommikul on olnud midagi põnevat - nagu võimlemine või muusikatund - siis pole probleemi ka 4h järjest põõnata (nagu täna). Ja seda siis seisvas kärus, sest enamasti vajub lapsel silm kinni juba enne õue saamist :)

- Süüa armastab Mihkel seda, mida ülejäänud peregi. Seega sööme me ühiselt juba selliseid roogasid nagu kana- ja frikadellisupp, seljanka, kõiksugu pastad. Vahel vahelduseks saab ikka purgitoitu ka (aga eelistatavalt sellist, kus tükid sees). Hommikune pudrunooski on enamasti täitsa arvestatav. Vaikselt harjutame keefiri kõrval ka lehmapiima joomist (ikka seda poe 3,5%-st, millest pudergi valmib). Samuti pole probleemi väikemehel terve banaani või topsi jogurti nahka pistmisega :) Ilmselt kasvab!


Uusi oskusi pole Mihkel vahepeal justkui omandanud, küll aga lihvib ta hoolega olemasolevaid. Aina rohkem seistakse täistallal, mitte kikivarvukil. Kõiksugu käeline täpsust vajav tegevus täiustub päev-päevalt. Tõsi, ema idee rasvakriitidega joonistada ei leidnud erilist heakskiitu, ilmselt on veel vara. Aga küll me jõuame. Käputamist harjutatakse sellistel tuuridel, et ema ei jõua muud kui iga päev uusi katkise põlvega püksipaare lappida ;)

Meie reedestele muusikatundidele ja pühapäevastele võimlustundidele on nüüd üsna regulaarse tegevusena lisandunud esmaspäevased ujumised Haabersti ujulas, kus me koos Kakumäe-vanaemaga käime.

Õnneks oleme kõiki neid mõnusaid asjatoimetusi saanud ka teha, sest tervis on korras ja haigused meid kätte saanud pole (üks paarinädalane nohutuur sai küll läbi tehtud, aga õnneks ei midagi tõsist). Loodetavasti see nii ka jääb.