Inimene on kummaline olevus - millegi olemasolu märkab ta sageli alles selle puudumisel. Nii märkasin minagi ühel päeval nostalgitsedes pojast tehtud fotosid lapates, et sellest imetillukesest inimolevusest on poole aastaga märkamatult saanud päris asjalik tegelane. Millal? Kuidas?Nii paljugi sellest päris algusest on juba ununud, sest iga päev toob juurde nõnda palju uut. Kahju oleks ju kaotada sääraseid võrratuid hetki, nagu sellel fotol siin. Nii mõeldes püüangi nüüdsest peale jäädvustada vähemalt killukesigi meie pere noorima elust. Et tulevikus oleks, mida lugeda ja meenutada. Eks sinna sekka eksi vahel ka meie suuremate tegemisi ära, mis parata ;)
Ei luba pikki ega üksikasjalikke jutustusi, küll aga loodetavasti aeg-ajalt mõne meeleoluka loo ja pildikese. Püüan nii, et teilgi huvitav lugeda oleks. Eks näis, kuis välja tuleb ;)
Niisiis, kõikidele minu inimestele - teretulemast Madissoonide maailma! :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar