Tervisi!

Viimasest korrast, kui Kaarlist kirjutasin, on omajagu aega möödas. Nüüd toimetab ta juba väga usinalt püsti tõustes ja tagasi istuma potsatades. See ongi hetkel tema päevade sisu ja ööde mõte, parafraseerides minu ülikooliaegset ladina keele õpetajat.

Teine "tore" tegevus on pidevalt Mihklit segada. Kõige põnevamad mänguasjad on ju kindlasti just venna käes ja arvuti taga rahulikult multikaid vaatavat Mihklit peab ka arvutinäppimisega tüütama. Ja oh seda solvumiskisa, kui ei saa, mida tahab!

Viimased päevad on kohe eriti virilad olnud, aga seda haiguse tõttu, mis mõlemat poissi (ja juba rohkem kui nädalajagu ka issit) kimbutab. Palavik on nüüd õnneks taandunud (ei saanud kummagi puhul ilma rohuta, Kaarlil tõusis 39,5-ni, Mihklil 38,3-ni), aga jäänud on tugev nohu. Täna õhtul käisime juba onu Tõnu sünnipäeva puhul õnnitlemas, kus Mihkel pidas uhke kõne, mis kestis kaua ja milles oli tuvastatav üks vägagi läbiv motiiv - "auto" :) Ehk saame homme juba õue jalutama, siis läheb olemine ka rõõmsamaks.

Seniks kaunist suve jätku!

PS Plaanin panna mõned meie Rakvere-reisi pildid ka varsti üles, aga kuna blogi pildilaadimissüsteem on väga viletsaks muutunud, siis võib sellega pisut aega minna...