Poiste edusammud

Uuh, nüüd on asi jälle pisut käest läinud - no kuidagi ei jõua siia kirjutama! Küll on tarvis kööki koristada, pesu triikida, toimetamise-tõlkimise tööd nokitseda või lihtsalt foorumis istuda ja teiste tegemistest lugeda ... Nii need õhtutunnid kuluvad ja päeval ei saa arvutis ju muud kui Mihkli Jänku-Jussi multikaid vaadata ning sedagi söögilaua taga, et Kaarel klaviatuuri näppima ei pääseks (mis teda ennast muidugi väga solvab).

Meie suurim uudis on, et Kaarel on nüüd ametlikult käputaja - 13. augustist ehk 9,5-kuuselt. Pikka aega sättis ja lõpuks tegi ära. Nüüd kimab juba mööda elamist ringi, uudistab ja avastab nurgataguseid ja sahtleid, ja kipub trepist üles turnima. Nii et turvaväravaid peab aga jälle kinni hoidma hakkama!

Kõigis muudes toimetamistes tahab Kaarel kangesti suuremate moodi olla - beebitoitu purgist enam eriti ei taha, putru ei armasta üldse (endiselt), suurim rõõm on kui miskit näpu vahele antakse (kurk, küpsis, kamapall, makaron). Piimasegu armastab väga, seda läheb ööpäevas ikka 5 pudeli jagu (a 230ml). Kui lutt läheduses (klõpsuga pluusi küljes), siis pistab aga ise endale suhu. Kui silmapiiril pole, siis saab väga ilusti ilma hakkama, juttu on juba nii palju, et suu jahvatab kogu aeg midagi rääkida :) Uinumised muidugi käivad ikka ainult luti abil.

Vanaema õpetas Kaarlile plaksutamise selgeks, seda teeb ta väga heal meelel ja tihti. Ka meeldib talle sõnu järgi korrutada - emme ja tere ja mäm-mäm. No ja lemmiktegevus on muidugi Mihkli jälitamine kõigis tema tegemistes, eriti tahab ta asjaline olla siis, kui Mihkel oma laua taga autodega mängib. Kipub vanemalt vennalt asju käest võtma ja keelamisest eriti aru ei saa (vaatab vaid huvitatult ja naerab, et mis sa korrutad muudkui üht ja sama?), Mihkel omal ajal ikka solvus ja poetas pisara valjuma hääle peale. Kaarel solvub siis, kui temalt midagi käest ära võtta - oi siis on kisa taevani ja kurtmist veel pikka aega!

 

Mihkel on samuti väga tubli - muudkui õpib uusi sõnu ja sätib neid lauseks kokku. Täna näiteks käsutas mind juba "Tule pane riidesse, lähme jalutama!". Kõiki pereliikmeid oskab ja teab ilusti, loeb kenasti üles kõik, kes Kakumäel elavad (aimama = vanaema, E(r)ika, Kaspa(r), Elis, tädi Kaja, onu Tõnu) ja õhtuti saame meie ka kõik üles loetud (ema, isa, Kaa(r)el, ainult enda nime ei taha eriti öelda).

Täna tuli siis esimene "kild" ka ära: eile viis vanaema Mihkilt lõunaund magama ja kui Mihkel ei tahtnud voodis pikali visata, siis vanaema noomis teda: "Ei vaidle minuga!". Täna ennelõunal mängisid poisid vanaemaga üleval korrusel Mihkli toas ja kui vanaema üritas Mihklit potile minema veenda ("Mihkel, mine potile" - "Ei taha!" - "No mine ikka!"), teatas too, selg vastu seina seistes, ninatargalt "Ära vaidle minuga!". Et siis kuulus lause politseifilmidest: kõik, mida te ütlete, võidakse kasutada teie vastu ;)

1. septembrist on Mihkel Meelespea lasteaia Mõmmikute rühmas, 31. augustil läheme lastevanemate koosolekule, eks siis selgub täpsemalt, kuidas ja mis kõik olema hakkab.  Seni aga naudime veel vabadust!