Möödunud laupäeval tähistasime meeleolukalt Kakumäe-vanaema 70. juubelit. Mihkli jaoks sai ostetud ekstra lastešampus - nii sai temagi klaasi kokku lüüa ja "Pidu, pidu, pidu!" hüüda.
Pühapäeval käisime Põlva-mammaga loomaaias ja sel aastal oskas Mihkel juba täitsa loomi vaadata. Isegi lasteloomaaia kitsedele pakkus varmalt toitu. Õhtul kodus multikaid vaadates luges hoogsalt ja rõõmuga ette kõik loomad, keda päeval nägime - elevant, lõvi, part, karu.. Vahva!
Et Mihkel on nüüd juba 2 aastat ja 1 kuu pealegi vana, siis otsustasin, et aeg on alustada potitreeningut. Sügisel lasteaeda minnes võiks ju see tegevus juba selge olla! Alustasimegi nädala eest soojade ilmade saabumisega. Esimene nädal möödus suure kisa ja solvumise tähe all - no ei tahtnud ta kuidagi aru saada, miks ta sellel potil istuma peab ja miks püksid jalas aina märjaks saavad (mähet kasutame vaid une ajal, ehk siis öösel ja lõunal, muul ajal on aluspüksid-püksid, viimasel ajal toas ka päris paljalt). Üleeile saabus aga esimene läbimurre: terve hommikupooliku korrutasin nagu katkine grammofon, et piss käib potti ja et naabrilapsed Hendrik ja Kristofer käivad samuti potil, nagu kõik suured lapsed. Sellest hoolimata sain omajagu loike põrandalt koristada. Enne lõunaund, kui tahtsin mähkut jalga panema hakata, raputas Mihkel aga pead, näitas näpuga poti poole ja siis läks - täiesti omal algatusel! - ja pissis (küll püsti seistes) potti! Küll oli äge tunne!
Eilne hommikupoolik oli suhteliselt sarnane (ehk siis möödus loikude kuivatamise tähe all), kuid sealt edasi pärast lõunat asi muutus. Kokku püüdsime neli soru potti (kolm neist ikka väikese sundimisega, viimane aga ise ja omal algatusel)! Lõpuks oli Mihkel nii hasardis, et pani spetsiaalselt ostetud suure poti lastekaane ise paika ja ronis sinna istuma!
Tänase päeva võib ka lugeda edukaks - kui ikka emal-isal meeles potile panna, jäävad püksid kuivaks. Kui nii edasi läheb, siis on küll suurepärane :) Loomulikult võtab päris mähkmevabaks saamine oma aja ja kindlasti tulevad meilegi potistreigid, aga kui asi ikka paremuse suunas liigub, siis saan küll öelda, et meie puhul seda klõpsu ootama oleksime vist veel mõneks ajaks jäänud, teatav sundus lükkas siiski asja käima ;)
Kaarlist ka :)
Esmaspäeval käisime arstil ja saime 7-kuuse jõmmi mõõtudeks 74,5cm ja 9600g - ühe kuuga kosunud lausa 800g! Mihkel omal ajal kaalus sama pikkuse juures 8900g. Eks seda ole piltidelt vaadateski aru saada ;)
Kaarel ise on aga rõõmsameelne, muudkui sööb, jutustab ja nüüd juba istub täitsa tublisti. Täna hakkas õues teki peal kangesti tagumiku upitama ja käte-jalgade peal keret üles upitama, tundub et liikumaminek on nüüd vaid päevade küsimus. Sääskedest on ta ka omajagu puretud - lastearsti ukse taga küsis üks kõhukas naine koguni ehmunult, ega meil tuulerõuged ei ole :)
Aa, ja 4 hammast on nüüd ka suus - viimased kaks tulid siis 27.-28. mail ehk mõned päevad enne 7-kuuseks saamist.
PS Maikuu postituste alla ilmus üks pildiseeria meie viimasest perepildistamisest - alustasin seda juba ammu ja nüüd lõpuks riputasin üles!
Tubli, Mihkel! Maarja, usun, et see nii lihtsalt käibki - ja tõrkeid teil ei tule. Vanessaga oli vähemalt nii - kui otsustasime, et enam mähkut ei pane, siis nii oligi ja laps sai paari päevaga asja selgeks. Vanust oli ka täpselt 2 a ja 1 kuud. Ja ühtegi õnnetust hiljem ka ei juhtunud:-) Nii lihtne oligi...Kallid teile kõigile!
VastaKustutaMiret, esialgu käib meil asi ikka meiepoolsel initsiatiivil, kuigi pean mainima, et väljaspool kodu (külas olles, autos) annab ta ka ise märku, kui pissile soovib (ei ütle küll, aga käitumisest saan aru). Ja õnnetusi juhtub ikka ka, eriti kui mul pole mahti polnud teda potile suruda (lihtsalt ei jõua alati). Aga noh, küllap hakkab rohkem rääkima ja siis ka ise ühel hetkel juba küsima :)
VastaKustuta