Armsad hetked

Eile hommikul oli armas olukord: toimetasime Mihkliga trepil ja II korruse kaptenisillal, kui Kaarel meie suures voodis ärkas ja vaikselt kägisema hakkas. Läksime siis üheskoos vaatama, Mihkel oli nii rõõmus vennat nähes, kilkas ja võttis padja pealt luti (mida ta ise kunagi tõmmanud pole) ja pakkus seda Kaarlile, ise ettevaatlikult minu poole piiludes. No selliste hetkede najal jaksab jälle edasi olla, kui ka vahetevahel hirmus väsinud olen :)