Eile lõunaunest ärgates oli palavik tõusnud 39,2C-le. Paracetamoli-küünla ja viinasokkidega saime selle õnneks üpris kiirelt alla, kuid vastu õhtut tõusis taas 38,2C-le, laps ise nukker ja loid, tahtis vaid süles istuda. Aitas seegi kord küünal - kuigi palavikuga soovitatakse võitlema hakata alates 38,5C-st, tahtsime et laps öösel rahulikult magada ja puhata saaks.
Paari vahepealse ärkamisega magas Mihkel eile kl 21-st täna kl 14-ni, ehk ühtekokku 17 tundi! Tõustes õnneks keha eriti tuline ei tundunud olevat, laps sõi veidi ja jõi ning liikus isegi ringi ja asjatas. Aga mõne tunni pärast ründas palavik taas, seekord tõusis see külmade käte-jalgade ja külmavärinate saatel 39,5C-le. Tunnike pärast seda oli küünal palaviku taas alla (37,9C-le) aidanud tuua. Eks näis, mida öö toob. Igal juhul püüame homme arstiga nõu pidada.
Kaarel oli küll pärastlõunal ja õhtupoolikul veidi virilam kui muidu, teagi kas muretses minu/meiega koos, aga nüüd põõnab rahumeelselt issi kõhu peal. Eile öösel valmistas ta muide korraliku üllatuse, pidades söömises lausa 7-tunnise vahe (kl 23-st 06.30-ni)! Mõistagi tehti see siis hommikul/päeval tiheda tankimisega tasa .. ;)
Ise oleme õnneks terved, nii et suured lumevaalud me kodutänavas saavad ikka kokku lükatud ja autod liikuma.
| Need pildid on tehtud Mihkli eelmise haiguse ajal/järel sügisel |
Meie laste arst on küll ikka alates 38,5 palavikust lubanud võitlema hakata, et muidu jääb organism juba nii kurnatuks, et ei suuda ise võidelda, nagu muidu palaviku eesmärk on.
VastaKustutaKatrin, ikka jah 38,5-st, mul kogu sellest palaviku- ja haigusevärgist juba enesel pea keeb otsas...
VastaKustuta