Nagu Mihklit oodates, nii lobisen ma ka nüüd Pereklubi foorumis, seekord siis 2010 Oktoobrinööpide teema all. Kuna oktoober hakkab tasapisi otsa saama, siis on ootajate alla järele jäänud veel vaid minusugused üleajateenijad. Lõpp võib, teadagi, olla üpris väsitav ja tüütu. Siis tulevadki sellised mõtted, nagu üks kaasfoorumlane täna hommikul kirja pani. Kuna see oli nii südantsoojendavalt humoorikas ja (kahjuks) ka tõene lõpuraseda hommiku-emotsiooni kirjeldus, siis jagan teiegagi :-)
"Avad silmad, tunned - kõht on kõva nagu kivi. Puusad on valusad. Surnud kätest ja õlgadest rääkimata. Öisest jalga löönud krambist jalg veel tuikab. Püüad tõusta, a ise ei jaksa. Haarad voodi servalt, saad lõpuks püsti end .. Jalad all , tõused voodist. Vaatad peeglisse - PALLIKE - heheeeei
Ja nii teed oma esimesed sammud taas hommikusse, mil oled ikka veel rase
Ja nii veel ei tea kui kaua ..
"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar