Toimekas kevad

Sel aastal on kevad olnud pisut kummaline, suvekuumalained vaheldumas jopekandmisilmadega, ja nii mitut puhku. Algus oli pika vinnaga ja soe ei tahtnud kuidagi saabuda. Siis aga juhtus ikka nii, et tulbid-õuna-ploomipuud õitsesid ära paari päevaga ning nädalaga olid ka võõrasemad suviselt pikaks veninud.

Toimekas on see kevad igal juhul ka olnud. Ei teagi nüüd enam tagantjärele, millal see kõik alguse sai, kuid nüüd on igal juhul majaesine nn varjuaianurgake peaaegu valmis. Nagu Mihkel täna tädi Kajale uhkelt käega viibates teatas: "Isa tegi selle kõik!" ;-) Ma muidugi võtaksin pisut au ka omale, aga koostöös ta meil mõistagi valmis. Ei saa öelda, et mul mehe õpetussõnad "Võta ruuduline paber ja joonista kõik täpselt üles, mida kuhu tahad teha" oleks õnnestunud ellu viia ... Algkontseptsioon oli mõistagi olemas, aga lõppude lõpuks kujunes kõik ikka töö käigus. Laudadest teeraja kujundus ja teostus (ääristamine tumeda killustikuga) oli Oti idee, samuti tuli temalt mõte kasutada maakive, mis sõidutee nurka lõikavad - nii sündis tõstetud peenar. Taimed olen seni kõik küll mina valinud, aga seegi töö ei ole veel päris lõppenud - pisut vajab (esmalt mõtetes) sättimist aia taganurk. Aga selline ta praegu sai:

Aiaserva ääristavad ühtpidi varjukivirikud, mis praegu kenasti õitsema sätivad, ja teisipidi Jaapani rodgersiad vaheldumisi hortensiapõõsastega. Siis on veel suur klump rabarberit, karukellad, valged lupiinid, harilikud ja valged murtudsüdamed, astilbed valgest kuni lillakaspunaseni, hostad, ning suures peenras aed-kurekellad, igihaljas ibeeris, padjand-leeklill, valge ja tumepunane Arendsi kivirik, helmikpööris. Mullas peidus on hetkel maja tagant ümber transporditud Armeenia hüatsindi sibulad ning huvi pärast mulda visatud suvelillede seemned: moonid, lõosilmad, kivikilbikud. Eks näis, mis ja kas neist midagi ka tärkab. Potis ootavad istutamist veel kukehari ja tipmine puksrohi.

Tagaaias jäi väike liivakast kolmele mudilasele kitsaks. Niisiis kolis liiv suurde liivakasti, ja asemel tulid tumepunased lupiinid ning lillad ja sinised metssalveid. Need viimased meelitavad - nagu lavendlidki, mis juba maja küljele möödunud suvel rajatud pikas peenras õisi hakkavad looma - ligi mesilasi. Need jälle omakorda pakuvad suurt huvi kassidele, kes isegi lendamist paljuks ei pea ;-)

Kastides-seinaamplites on nagu eelmistelgi aastatel võõrasemad. Saialille seemned on juba ka mulda poetatud ja rõdukastidesse said sel aastal punased petuuniad.

Ja aia taganurgas, kohe kompostikasti kõrval on lastega koos rajatud köögivilapeenar: poistega koos külvasime hernest, porgandit ja tilli, lisaks istutasin ühe suvikõrvitsa, misi mind ennast kõige enam elevil hoiab. Ja rõdul sirgub tomatitaim, mis reklaami kohaselt peaks hakkama andma tomateid mis magusad kui komm :-) Kõigest polegi kohe pilti panna, püüan aegamööda puuduvad lisada.

Nii see kevad meil sujuvalt suveks üle lähebki.