Tere kevad! ehk Nii palju siis terveksolemisest

Esmaspäeval käisid poisid mõlemad lasteaias, ööl vastu teisipäeva jäi Mihkel haigeks. Kõrge palavik, mis rohu järel kiirelt jälle üles rühkis, tugev silmade valgustundlikkus, oksendamine, nõrkus. Tõenäoliselt gripp, mis muud. Teisipäev-kolmapäev palavik, nüüd terve ööpäeva juba tasapisi kosunud, palju joonud, pisut söönud, isegi pisut mänginud. Eks näis, kas tüsistusi ka järgneb, kuu aja eest järgnes rohkem kui nädalapikkune tugev köha. Täppe ikka ei kusagil.

Kaarel terve, käis kaks päeva üksinda lasteaias ka, ehkki vastutahtmist. Seal ka nagu katk üle käinud - kolmapäeval oli rühmas kohal kokku kolm (!) last. Kes tuulerõugetes, kes muidu haige. Teistes rühmades pidid juba esimesed tõbised vaikselt terveks saama hakkama.

Katariina tatsab mööda diivani- ja telerilaua serva külgsamme teha, laob rõngaid torni, käib kõiki näpistamas, itsitab ja teeb nalja, öösiti ajab pisut hinge ka täis, aga muidu on igati viis pluss tüdruk :-) 

See talv on haiguste kohalt ikka julm olnud. Nii oleks tarvis üht mõnusalt sooja ja päikselist suve, mis kõigil kosuda ja järgmiseks talveks patareisid laadida laseks. Meie emaga tegime täna lumesadu ja nohu trotsides igatahes otsa lahti: käisime Rohelises Kaubamajas ja ostsime valmis noortaimed rõdukastidesse ja seinaamplitesse, mida ema nüüd Kakumäel hoolsasti ette kasvatama asub. Sedakorda said valikusse suuterad, kaksikkannused, rippuvad petuuniad ja lemmaltsid, puna-valgetes toonides. Üks õige münditaim ka, millest sumedal suveõhtul terrassil mõnusa mojito saab kokku segada. Unistama ju peab! Kas või silmad kõvasti kinni pigistatud ja pöidlad peos ;-)