Kui poisid teavad mõlemad väga hästi, kui vanad nad on ("Kaarel kaks!", "Mihkel on kolm!"), siis Katariina vanust tuleb ikka üle korrata ja täna selgus, et mul endalgi ;-) (palusin isal poest piimasegu tuua ja siis alles avastasin, et olin viimased paar nädalat talle "tittede" oma ostnud ... (need on jaotusega 0-6k ja 6-12k).
Poole aasta puhul käisime arstil ka, nüüd laps jälle mõõdetud-kaalutud kuni üheksanda kuuni:
70cm
7850g
Pikkust juures vaid sentimeetrike, kaalu see-eest aga pea 1,5kg! Mispeale arst kommenteeris, et sulle, Katariina, teeb ema vist hästi süüa.
Ega ta kurda jah, pistab üsna kõik pintslisse, mis pakutakse. Lisatoidukordi on meil päevas juba kolm ja kõik ikka korralike kogustega (100-180ml). Hommikuks puder, nüüd juba keedetuna piimast pooleks veega, juures väike võisilm ja sortsuke kaneeli või ploomipüreed. Hirsihelbed, kaerahelbed, neljaviljahelbed, tartahelbed, maisimanna. Sortiment üpris lai. Putru keedan nii palju, et õhtuks ka üks ports jääks. Lõunasöök on seni olnud kõige ühekülgsem - ikka kõrvits-porgand-õun-liha (seda viimast võtan purgist, ei viitsi mässata püreestamisega, aga muu kraam kõike enda valmistatud). Peakski mõnd uut maitset juurde nuputama. Pudelipiima joob päeva jooksul vähem (üks 230ml ports tuleb ära, pisut rinnapiima ka juurde), öösel jälle seda enam (kaks korda nii palju, rinnapiima mekutab ka veel pisut, aga mitte kuigi palju).
Unesid on päeva peale kaks. Kella 11 paiku üks u 20-30min sutsakas süles rinna otsas ja siis kl 13.30-14.00st kuni kella viie-kuueni õues. Õhtul magama 20.30 paiku, hommikul üles 7.30-8.00 vahel. Üpris täpselt paika on see meil hetkel loksunud, ja tundub, et see sobib.
Mis mulle muidugi hetkel kõige enam rõõmu teeb, on see, et lõpuks ometi olen ma suutnud õigel hetkel ära tabada potiteemaga alustamise, ja näib, et see refleks on nüüd juba täitsa kenasti välja kujunenud. Pissi saan kätte siis, kui peale ärkamist või söömist potile sätin. Paksema kraami olen seni kinni püüdnud, kui kohe ähkimisele reageerin, aga täna - teades, et pärast lõunasööki mingil ajal see soov tal ilmselt saabub - tõstsin ta lihtsalt potile mõni aeg pärast sööki, ja - voila! Eks ma muidugi teadvustan endale, et see on ilmselt mööduv ja rohkem õnneasi, aga kuna poistega on see algus väga hiline ja vaevaline olnud, siis las ma siinkohal pisut siiski rõõmustan ;-)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar