Katariina sai vahepeal 2-kuuseks. Pikkust oli tal selleks hetkeks juba 64 cm, kaalu see-eest tagasihoidlikud 5390 g - või noh, tegelikult on kõik kasvugraafikus, lihtsalt poisid on kõrgema graafikukaare ette joonistanud ja minu jaoks on ikka veel harjumatu, et tüdrukud ongi peenemad ja kergemad.Ka "suudan" ma vähemasti korra nädalas muretseda, et ega ta haige pole - no ei saa ju olla, et üks laps nii rahulik kõik aeg on! :) Naeratab ja jälgib huviga ümbruses toimuvat, eriti vendade tegevust.
Need viimased tekitavad päris palju lärmi ja liikumist. Viimasel korral kiitsin mõlemat, nüüd on jälle selline hetk, kus mõlemad kipuvad rohkem peavalu kui rõõmu valmistama. Mihkel "hiilgab" põhiliselt sõnakuulmatuse ja Kaarel jonniga. Kaks kanget on nad mõlemad. Mõni päev on kohe hommikust õhtuni selline, et koos olla ei saa, aga ilma üksteiseta ka mitte - nuta või naera!
Muidugi saab nalja ka - vanemate sõnavarast pannakse nii mõndagi kõrva taha ja tuuakse siis sobival hetkel kuuldavale. Kaarel korrutab palju järgi, ja tema pehme keele ja intonatsiooniga öelduna kõlab kõik väga koomiliselt. Täna näiteks kutsus vanaema Mihklit korrale ja Kaarel targutas takka: "Kas sa kuuled!".
Päevad lendavad kiiresti. Poisid ärkavad kl 8st, magavad lõunaund u 13.30-15.30 vahel ja poevad vooditesse u 21.30-22st. Kõik see ärkveloleku aeg, mis sinna vahele jääb, on üliintensiivne - midagi asjalikku nende kõrvalt teha ikka eriti ei õnnestu. Ja lõunatunnil kipub Katariina just söögipausil olema (need on tal endiselt sellised 1-tunnised söömised/tukkumised).Kui siis õhtul viimaks kõik kolm vooditesse saavad, on lõpuks minu üürikene aeg iseendale, mille sisse peavad mahtuma ka päeval tegemata jäänud pakilised majapidamistoimetused. Nii et jah, ega priisata ei ole... Aga eks ma püüan end ikka jälle kätte võtta ja tihemini siia kirjutama tulla. Seniks ilusat suve!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar