Mul on väga vahvad ja toredad ja armsad pojad. Üldiselt. Eks ole.
Ainult et vahel mõtlen küll, et millal neist küll ükskord inimesed sirguvad. Sellised, kes kuulavad ja aru saavad ja sõna kuulavad.
Ja et millal saabub aeg, mil rahulikult laua taga istudes terve hommiku- (või lõuna- või õhtu-) söögi võin otsast lõpuni süüa, ilma et keegi midagi pidevalt nõuaks, ümber või maha lükkaks.
Või üle pika aja külla tulnud sõpradega kas või veerand tunnikestki järjest juttu võin puhuda, ilma et keegi segaks oma nõudliku kisa või tormaka ringituiskamisega.
Või ühe päevagi kodus nii mööda võiksin saata, et pool sellest päevast lauakatmisest ja -koristamisest ning mänguasjade kokku korjamisest ei koosneks (tõesti, mõnel päeval on mul küll tunne, et mitte midagi muud ma teha ei jõuagi).
Või ...
Nojah, saite vist aru isegi, mis ma mõtlen. Nagu sellestki, et tegemist oli ilmselgelt vaid retooriliste küsimustega. Vastust teab vist vaid tuul, kui temagi ;-)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar