Jutu- ja laululinnud

Ammu pole meist kirjutanud, püüan seda lünka pisut täita.

Poisid arenevad mõlemad mühinal. Pärast seda, kui Mihkel oma uude tuppa sai kolitud (sellest räägin mõni päev, kui pildid ka juurde saame tehtud), ostsime sinna väikese CD-mängijaga raadio, ning sellest ajast alates on Entel-Tenteli plaat meie majas ikka vähemasti korra päevas aktuaalne. Mihkel oskab seda ise käima panna ja eks nii need laulud pähe kuluvadki. Igal juhul kuulsime umbes paari nädala eest allkorrusel, kuidas Mihkel üleval oma toas laule kaasa joriseb - sõnad kõik puhta peas! Siis mõne aja pärast hakkas kodus laulma juba lasteaias õpitud repertuaari ning lasteaias omakorda pidi Entel-Tenteli laule laulma. Hirmsasti meeldib talle ja muudkui tellib, et meiegi laulaksime! Suurim lemmik on praegu hanepoegade laul "Lumi tuli maha ja valgeks läks maa". Aga ka "Jorupill Jonn" ja "Karumõmmi unelaul". Viisile muidugi päris pihta ei saa, aga mingit meloodiat ikka üritab juba tabada.

Mängudest on nüüd veidi taasavastanud pusled, neid meeldib eriti isaga koos kokku panna. Ja muidugi raamatud, raamatud, raamatud - nii kui uue saab, nii seda edasi-tagasi muudkui lappab ja uurib ja laseb ette lugeda. Vesta-Linne lugude suur vaimustus on hetkel pisut vaibunud, kuigi tsitaate sealt lendab ikka paremale ja vasakule (a la "Ma vihkan sukkpükse!").

Kaarel on aga hakanud sõnu järgi kordama ja teeb seda üpris usinalt. Diktsioon on muidugi veel viletsake ja jutt pehme, aga ise saame hea tahtmise korral temast juba aru. Sõnavarasse kuuluvad näiteks "kaka", "lill", "kell", "memm" (= lumememm), "tädi" (väga aktuaalne, tähistab hetkel kõiki inimesi, sh ema ja isa ;-), "maja", "pott", "juua", ja isegi mõned lühilaused nagu "õhupall läks katki" ("läks katki" kõlab väga dramaatiliselt, sest sinna juurde käib ka värvikas käteringutus) ja just täna õhtul ilmunud "anna juua" (Mihkel jõi ja Kaarel nõudis häälekalt oma osa). Pilk kohe käib mööda tuba, otsides millele osutada. Raamatuid meeldib samuti sirvida, nende vaatamiseks on püsivust kohe omajagu juurde tulnud. Samuti vaatab-kuulab hoolega lastelaule ja teatud multikaid televiisorist, hea tujuga õõtsub kaasagi tantsida. Muidugi meeldib teha kõike seda, mida Mihkelgi, või siis vähemasti kulm kipras ja nina nii lähedal kui võimalik venna tegemisi kõrvalt jälgida. Seda on kohe armasnaljakas vaadata, aga eks nii need teadmised ja oskused tal tulevadki.

Lasteaiast ka - seal läks Mihklil möödunud nädalal täitsa kenasti, hoolimata jonnistest hommikutest kodus (riide ei tahtnud panna ja üldse sõdis igati vastu) kujunesid aiapäevad täitsa toredateks. Isa sülest tädi Tiina sülle ja sealt edasi läinud päev juba kenasti. Nukuteatrit vaadanud ilusti oma kohalt ja elanud kaasa. Samuti saanud riietumise ja söömisega kenasti hakkama. Kes teab, ehk on siis meil nüüd käes see etapp, kus lasteaias ollakse kukupaid ja kodus siis elatakse end välja (siin tehti mõned päevad tagasi ikka hirmsat trianglit). Ega siis muu ei aitagi kui vanemate raudsed närvid ja isa kõva sõna. Ning lootus, et mõne aja pärast on jälle kergem :) Igal juhul on tore, et ta nüüd kollektiivis end pisut paremini juba tunneb ja sealsetest tegevustest (laulu- ja liikumistunnid, meisterdamised) ka rõõmu leiab.

Toredad on need päevad ja õhtud, kus poisid endale koos ja kõrvuti tegevusi leiavad, või vahel ka lihtsalt niisama koos müravad. Kui vaid need õhtused uinumised Mihklil veidi varasemaks kuidagi õnnestuks tuua - hirmus ööloom teine meil!