Lutist priid

Lutist olemegi nüüd priid. Tagantjärele olnuks seda võõrutuseks palju nimetada - lihtsalt ühel päeval saime ilma hakkama, ja hea ongi :)

Nohud hakkavad ka taanduma. Täna käis Mihkel üle pooleteise nädala jälle lasteaias (mitte et ta sinna väga minna oleks tahtnud, aga kõige hullem vist ei olnudki see esimene päev) ja meie Kaarliga sattusime asjaolude sunnil (loe: auto ei tahtnud pärast pikemat puhkust enam hommikul käivituda) hilisemasse ehk suuremate laste laulutundi, mis oli sellest hoolimata (või just seetõttu?) väga meeleolukas: Kaarel muudkui siblis ringi ja õõtsutas kaasa tantsida. Talle kohe meeldib esineda! Siis lükkasime veidi lund koos, paaritunnine lõunauni ja juba jõudiski Mihkel koos isaga koju.

Õhtupoolikuti tellib Mihkel endale DVD pealt Lotte multikat, ehkki päris tervet täispikka filmi ta ära ei vaata, see jaotub paari päeva peale. Telekast on ka sel õhtusel ajal palju valikuid (nt Soome YLETV2 Pikku Kakkonen, ETV2 Lastetuba) Ülejäänud õhtu möödub "garderuumis" kolades, Mihkli toas klotse ladudes/raamatuid tõstes, alumise korruse mängutoas, ja saunaruumides "kaardiga makstes" (see viimane on eriti popp ja seisneb selles, et poisid poevad Soome sauna lava alla või aurusauna lavale ja ema-isa peavad siis seal juures asjatama). Vähemalt korra õhtu jooksul tellib Mihkel isalt "Jookseme!", aga väga pikalt ise joosta ei viitsigi. Seevastu võib hea tuju korral aina sagedamini näha, kuidas poisid omakeskis jooksevad-üksteist taga ajavad-laua alla poevad. Päris vahva! Kaarel on ka juba päris kõva asjade käestkiskuja ja siis on kisa taevani, kui ühel või teisel midagi käest kistakse. Õnneks see kaua ei kesta, Vannis meeldib mõlemale ka muidugi endiselt toimetada. Kui Mihklil on kodused päevad, siis saab ta hommikuti, mil Kaarel veel põõnab, mitu tundi rahulikult omaette/minu seltsis toimetada.

Ja pisipiiga ka kasvab, muudkui siblib kõhus ja annab endast teada. Enda tervis annaks mõne koha pealt soovida, aga kuniks kõik enam-vähem, ei taha kurta ka :)