Teisipäeval tõusis lõunaune ajal palavik lausa 38.8C peale. Õnneks öö jooksul see siiski taandus ja järgmisel päeval polnud enam palavikust jälgegi.
Neljapäeval hakkas aga asi kuidagi jälle käest ära kiskuma - laps viril ja nutune, iga asi ajab väikese hinge täis ja millegagi ei olda rahul. Kuna eestikeelseid sõnu ju endiselt eriti ei ole, siis ei saa lapsest kuidagi aru ka, et kas kusagilt on valus või mis piinab.
Täna hommikul oli Mihkel aga päris tujutu ja kurb, jätsime laulutunnigi seekord vahele. Lõpuks kiskus olemine nii viletsaks, et ainult nutta veel jaksaski. Valuvaigistav siirup seekord ei aidanudki, võtsime paracetamoli-küünla appi, pärast seda õnnestus 3h lõunaund magada. Õhtupoolikul Mihkel isegi sõi üht-teist ja veidi naeris-mängis, aga järgnevaid päevi ma ikka kardan - sest see hambanukk on ikka alles niiii väike ... Aga eks võtame päev korraga, mis muud.
Loodetavasti on nädala pärast veidi parem ja Põlva-mammat ootab ees rõõmsam laps, homseks plaanitud külaskäigu lükkasime igaks juhuks edasi.
 |
| Jäälõhkuja "Tarmo" alias Mihkel ;) |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar