Nõnda magab ta õues mitu tundi, tihti põõnab veel tuppa tulleski edasi. Hea ikka, kui ükski meist mitu tundi päevas värske õhu käes saab veeta!
Mihklil nimelt on ju jälle nohu ja taas kord kahtlustan a) kasvavaid purihambaid või siis b) eile-üleeile kodutänaval ja maja ees antud vabaõhuetendust, mis seisnes lume peal kõhutamises-seljatamises ja jauramises (ajab ikka hinge täis küll, kui keegi sind süles kanda ei viitsi). Õnneks on täna tuju jälle juba veidi parem, ehk siis hakkab asi jälle paremuse poole minema. Ööuned jõudsid tal juba vahepeal päris heaks minna, nüüd on jälle öiseid/varahommikusi ärkamisi sisse pugenud. Suur ja positiivne samm on ka see, et voodisse minnakse oma nädalajagu täitsa vabatahtlikult nii päeval kui õhtul. Uinumiseni peab küll ikka kõrval istuma ja kätt hoidma. Positiivne on ka see, et kella 22ks on mõlemad poisid oma voodites ja üldjuhul juba uinumas ka. Hommikune äratus kella 8 ajal ja ülejäänu siis nii nagu kujuneb, aga üldjoontes üpris nii, nagu mõned nädalad tagasi kirjutasin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar