Meie eluke

Küllap mõtlete, et mis siis nüüd - juba peaaegu kolm nädalat vaikust?!
Tegelikult pole midagi nii uhket ja olulist, kui viimastes postitustes, pikka aega öelda olnud, ja siis tundubki, et mis siin ikka rääkida. Elame tasapisi oma igapäevast elu.

Mihkli suviselt ebakindel päevakava on koos jahedamate ilmadega tasapisi taas järjekindlamaks muutunud. Hommikuti ärkame kl 9 ringis, siis sööme, koristame köögi, vaatame multikaid, toimetame niisama toas (kui ilm lubab, siis ka õues). Umbes 4h pärast tuleb uus uni, mis kestab 1h-1,5h (ikka õues kärus) ja peale seda on lõunasöögi ja mängude aeg. Ilusa ilmaga toimetame muidugi õues - pühime terrassi ja ukseesist, kastame lilli/männiistukuid (need on meil nüüd uued, aiatagusest kodumetsast kaevatud, sest Põlvast toodud kahjuks siiski ei kodunenud), mängime liivakastis ja kivikestega ning jookseme niisama ringi. Nii umbes kl 18 paiku hakkame õhtusööki meisterdama ja tunnikese pärast sööme juba koos kogu perega. Kui on muruniitmise päev, siis aitame meie Mihkliga issil murukäru tühjendada. Kui õues tegemisi parasjagu pole või oleme muidu väljas trööpamisest väsinud, mängime toas. Siia alla käib palju köögikappides kolamist, kõigi seal leiduvate asjade (iseäranis tühja taara) laialitassimist, diivanile ja sealt maha ronimist, patjadege hullamist, klotsidega ehitamist/lammutamist, ja muidu rõõmsat olemist. Hetke lemmikud ongi diivanil kargamine, autodega mängimine (nende lükkamine/nügimine), laulukoera pitsitamine ja muidu ringijooksmine.

Söögiaegu on märgatavalt vähemaks jäänud, peaasjalikult on neid hetkel neli: hommikusöök kl 10 paiku (koosneb piimakrõbinatest ja jogurtist, vahel ka juustuviilust), lõuna kl 15-16 ajal (tavaliselt soojendatud eelmise päeva söök), õhtusöök kl 19 ringis, ja ööoode peale kl 21 (taaskord piimakrõbinad). Põhisöömaajal armastab Mihkel eriti neid toite, mida ise oma käega suhu saab pista - pastat ja vormiroogi -, supid ei ole viimasel ajal eriti moes ja putru ei taheta endiselt. Vahepaladeks nosib seesamiseemnetega kõrsikuid, soolakurki, joogipoolisest meeldib endiselt keefir, piim ja muidugi kõiksugu mahlad (lemmikud on kodused Kakumäelt pärit rabarber ja punase-musta sõstra segu). Ahjaa, Kakumäel aias ringi joostes õppis Mihkel ära ka oma käega marjade söömise - eriti lähevad peale punased sõstrad :)

Õhtune uni ei tahtnud vahepeal enne saabuda kui alles kl 23 paiku, nüüd tundub, et hakkab see jälle pisut varasemaks ehk kl 22 tuuri nihkuma. Tundub, et oma uues voodis magamine on ka veidi rahulikumaks muutunud, enam ei trambita/kolistata öösiti nii palju vastu voodiservu, ja hommikul poetatakse end tasakesi voodist välja, et vutt-vutt kähku ringi uudistama joosta. See on väga armas :)

Kuigi lastearstile ei oodata meid enne kui alles 1aaasta6kuuselt, siis koduste mõõtmiste tulemusel võib öelda, et kaalu on Mihklil hetkel u 11,5kg ja pikkust vähemasti 85cm (just nii kõrge on trepiaste, mille alt läbi jooksmiseks peab ta juba veidi pead õlgade vahel hoidma). Treppidest ülesminek on juba päris hästi selge, aga allatulek veel mitte nii hästi. Küll jõuab.


Väikevend kosub ja kasvab hooga, võimleb ja sirutab end hoogsalt (palju rohkem kui Mihkel omal ajal, mulle näib). Täna hommikul tundsin esimest korda luksumist - seega harjutab usinalt juba hingamist (Mihkel oli kõva luksuja, nii kõhus kui hiljem esimestel elukuudel). Pea on endiselt stardivalmis all ja minu näitajad korras. 30. augustil lubas arst UH-s üle vaadata, kui suureks ta juba kasvanud ja kas pea endiselt õigel pool. Praegu siis 30 nädalat täis ja kõhuke umbestäpselt selline :)