Sündmusterohked päevad

Möödas on nädalavahetus kahe toreda sünnipäevapeoga. Kuigi pühapäeval kahanes külaliste arv meist mitteolenevatel põhjustel (siinkohal veel kord palju õnne Piretile ja Margusele imearmsa emadepäevakingi ehk pisipoja sünni puhul!), jätkus sigimist-sagimist, palju lilli ja vahvaid kingitusi mõlemasse päeva. Viskasime nalja, et nüüd võib kohe pool aastat tee mänguasjapoodi unustada :) Siinkohal siis veelkord suur suur aitäh kõigile suurepäraste kingituste eest! Ennekõike aga oli muidugi tore kõiki vanu ja uusi tuttavaid jälle näha, ja muidugi see, et lapsed end mõnusasti tundsid. Mihkel pidas end üleval nagu tõeline seltskonnalõvi - heatujuline, sõbralik ja pikkadest päevadest hoolimata väsimatu :)


Jaan Joonataniga

Kristoferiga

Eva-Lota ja Krõõdaga

Täna oli meil aga imetore päev!

Hoolimata sellest, et Mihkel põõnas hommikul 10.45-ni ja päeval jätkus und vaid pooleks tunniks, mahtus sellesse päeva vähemalt kolm ´kõige esimest´.
Tervituseks keeras Mihkel hommikul pärast riide saamist omal algatusel meie suures-kõrges voodis jalad kenasti ette ja libistas end osavalt ise põrandale - esimest korda. Viis pluss! (Seni on ta seda teinud vaid elutoa diivanitel, mis on märkimisväärselt madalamad.)

Teiseks tegi Mihkel täna päris esimest korda tutvust ise õues ringiliikumisega. Esialgu käputas-hüppas veidi ringi terrassil, siis proovis muru (see oli vist käe all veidi kare ja võõras, igal juhul vudis ta ruttu terrassile tagasi), ja siis kõndisime ühest käest kinni hoides mitu ringi ümber maja. Äge! Nagu juuresolevatelt piltidelt näha, arvas ka Mihkel ise nii ;)

Ja päeva lõpuks tuli see kõige oodatum - Mihkel seisis ise! Algul lühidamalt - nii, siis juba pikemalt ja justkui isegi edasi astuda tahtes - nõnda. Issi töö on vilja kandma hakanud! Igal juhul oli tal väga hea meel selle õnnestumise üle. Ehk tõesti näeme veel enne suurt suve üht kõndivat poissi? ;)



Üks vahva seik mahtus me tänasesse päeva ka - 4-päevase pisipoisi külaskäik. Ehk siis Pireti-Marguse-Triinu ja nende uue pereliikmega kohtumine. Olin juba unustanud, KUI pisikesed nad algul on!

Mihkel oli väikemehe nutust üsna heitunud ja puhkes ka ise iga kord nutma - kes teab, mida nad omavahel rääkisid? Igal juhul loodame, et poole aasta pärast on ta juba veidi kindlameelsem vastsündinu nutu suhtes ;)