Head uut 2010. aastat!Oleme vahepeal sisse viinud päris suured muudatused Mihkli (ja oma) elus, mis võtnud päris palju aega ja energiat. Nüüd juba nädalapäevad saab Mihkel rinda vaid õhtul magama jäädes ja varahommikul enne lõplikku ärkamist. See on päris suur muutus, arvestades et kuni selle ajani sõi ta rinnapiima päeval veel vähemalt 1-2 korda ja öösel põhimõtteliselt lõpmatuseni (ehk nii palju kui ise soovis). Päevane söömine kadus üpris kergesti, sest viimasel ajal kippuski see rohkem rahmeldamine ja ringivahtimine olema kui söömine. Seevastu ööd on nüüd raskemad - kui varem piisas ärgates rinna andmisest, siis nüüd tuleb uni muul moel tagasi meelitada. Ja see tähendab üpris katkendlikke öid. Õnneks on issi meile abiks, aitab uuesti unele kussutada, sest muidu oleksin ma hommikuks ikka üpris zombi (nagu ma esimeste ööde järel tegelikult olin ka). Öid on paremaid (vaid 2-3 ärkamisega) ja halvemaid (nii palju, et ei jõua lugedagi), aga loodetavasti liigume ikka õiges suunas, ehk et õpib laps lõpuks ka iseseisvalt pikemaid unesid tegema.
Päris palju aitab sügavat und tekitada ilmselt päevane ringi käputamine ja enese kõikjale püsti vedamine - füüsilist tegevust on lapsel rohkem kui ei iialgi varem.
Õhtune vanniskäik on nüüd kolinud ülemise korruse suurde vanni, seal juba tegemist jagub dušivoolikuga maadlemisest ja tulede püüdmisest kuni loomulikult püstiajamiseni. Väljatulek käib tavaliselt suure nutu saatel, sest kes siis soojast veest ikka välja tahab ronida. Ka hambapesu on paras katsumus, hoolimata mõnusamaitselisest hambapastast - huuled surutakse kriipsuks kokku ja kui õnnestubki hari suhu sutsata, on kisa taevani. Üldse tundub, et oma arvamuse avaldamine ja ennekõike tahtmise saavutamine on olulisemad kui ei iial varem. Aga eks see kõik ole loomulik ja käi inimeseks kasvamise juurde :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar